Tagasi

Delhi lennujaam oli täis "ennast otsivaid" kittaridega räbalatest lillelapse riietes euroopa noori.

Lennusõit möödus George Clooney, Simon Bakeri ja Hugh Jackmani seltsis.

Soome lennujaam oli täis ilusates riietes ilusaid inimesi, natuke piinlik hakkas.

Helsinki-Tallinn lennule, kus ei suitsetata, astus viimasel hetkel peale ka härra Ilves, aga see polnud piisavalt põnev, sest selleks hetkeks, kui turvavöömärktuli kustus magasin ma juba.

Ühe sõbra asemel tuli mulle vastu neli! Suur aitäh!

23. päev

Homme hakkab tagasisõit koju. Hommikul saab vaid mune söödud ja ujumas käidud ja siis tulebki juba autosse istuda.

Millest hakkan puudust tundma?

-ookeanist ja sellega kaasnevatest kaelamurdvatest lainetest.

-sellest, et iga vastutulev mees mind madam'iks kutsub.

-igahommikustest upumunadest (kas seda kutsutakse nii?).

-sellest, et dushi all olles saab taevast ja puulatvu vahtida.

-sellest, et dushi all olles ei lähe peeglid kunagi uduseks.

-ookeani poolt liivaga imepehmeks hõõrutud jalgadest.

-vaskkannu veest.

Millest ei hakka puudust tundma?

-päikesekreemiga määrimisest.

-hammaste pudeliveega pesemisest.

-igaöisetest kuumushoogudest.

-hirmkavalatest sääskedest.

Näeme varsti,

Ida

21. päev

Üle kolme nädala kitkusin esimest korda kulme. Metsikust amazon-naisest on jälle tavaline koolitüdruk saanud.

20. päev

Kottpime on. Teised magavad. Mina suhtlen verandal kodustega. Sõpradega rääkida on hea, tänan, et te mind viimased kaks õhtut lõbustanud olete.

Ookean on ka hea, kuigi murrab kaela.

Siin on üks paar. Mees on umbes 70-aastane inglane ja naine (või õigemini tüdruk?) on 25-aastane vaevalt inglise keelt rääkiv venelanna. Ma abielluks ta 70-aastase inglasega, kui ta mind siia tooks.

Pilte ei saa, internet on selleks liiga aeglane.

17. päev (vist)

Eile oli väga veider. Terve linn oli välja surnud. Nimelt streigiti tõusvate bensiini hindade vastu. Keegi ei tohtinud auto, mootorratta või muu seesugusega sõita ja kõik poed ja kohvikud olid kinni. Jalutasime siis päevaks randa. Väga soe oli, ma olin näost kohe tumepunane.

Täna olen jällegi veetnud päeva hospidali ootesaalis, sest mina ajuveedilisi protseduure ei saa. Samal ajal kui kõik teised õlis vedelevad ja elu naudivad, neelan mina mingit veidrat pruuni ajurveedilist vedelikku (mida dr. Madhus minu probleemide peale välja kirjutas) ja loen Jevgeni Oneginit. Onegin meeldib mulle rohkem kui sarnaste kolmnurkade pindalad. Ainuke asi, mis mind veel lohutab on teade mu matemaatika õpikul: kes kannatab, see sureb esimesel võimalusel tuberkuloosi.

Ida

13. päev (vist)

Mahlakohvikus toimus vürtsikas silmside india noorukiga.

India noorukid ei mõista, et see hetk, kui sa rannal trikood seljast ajad, pole just kõige mõistlikum hetk vürtsikat juttu puhuma tulla.

9. päev

Appike, küll ma näen palju ilusaid poisse rohtude mõju all unes. Juba kolm päeva on mu ööd ilusamatest ilusamad olnud.

Hommik algas sellega, et üks suur paks india onu ronis mu hotellituppa, kuid kui ta nägi, et peegli ees peseb hambas üks väike valge tüdruk, lahkus ta kiiresti vabandades.

8. päev (6. ja 7. päeva meenutused)

6. päev

Eks meil üks suur matkamine siin vaid toimubki. Hakkab vaikselt ära tüütama. Samas saadavad mu reied mulle teateid, et selline väike trenn kulub marjaks ära.

Pärast matkamist kulub ära kosutav värske mahl. Nelja peale jõime ära 12 mahla ja sõime neli jäätist. Kuna klaase polnud kohvikus nii palju pidi vahepeal neid ära viima ja siis jälle uute mahladega tagasi tooma.

7. päev

Mulle meeldivad rahustid. Rahustite mõju all olla on hea.

India teed on mõeldud selleks, et inimestel autos süda oleks nii paha, et parema meelega kõnniks need 100 kilomeetrit maha. Just nii pika tee läbimiseks kulub autol Indias 4 oksendavat tundi. Aga kui rahustid sisse võtta on üsna hea olla. Toimus sõit Thekkadyst Munnarisse. Teile üks värske kohviuba.

8. päev

Terve päev autos. Rahustid mõjuvad hästi. Reisime Munnarist Khanjangadi, aga kuna see reis on 14 tundi pikk, siis veedame öö Calicutis. Loen Nipernaadit.

Lõpetuseks pilt india onust.

Head ja paremat teile (kirjutage mulle ikka mis teil seal juhtub),

Ida

5. päev

Teate, mulle täitsa meeldib matkata. Eriti, kui matkamine on ainuke tegevus, kus on võimail puu all varjus olla ja mitte palavuse kätte surra. Pilte sellest hetkel ei saa, vanemad inimesed läksid fotokatega öö-matkale, lapsed jäeti hotelli sööma ja õega skype'itama. selle eest jagan ma teiega sellist ilusat kala pilti:

Täna pidi kell viis ärkama, mis oli üllatavalt kerge, arvestades, et sisemise kella järgi oli kell alles pool kaks.

Lõpetuseks pilt india onust:

Head, paremat ja kõige paremat teile,

Ida

4. päev

Nii nii. Täna on minu neljas päev siin Indias. Kahekümne viiest. Olen suutnud hetke seisuga mitte ära põleda ja ka teistest lollustest olen hoidunud.

Hommikul käisime elevantide farmis. Seal sai nendega sõita, mis oli väga huvitav, aga minu jalad pole varem vist kunagi nii harkis olnud. Sõidu jooksul sain teada kolme asja:

1)kui elevant pissib, siis tuleb nagu voolikust

2) elevantidel on vaid neli hammast

3) isegi, kui elevant on kodustatud, on ta ikkagi olukorra peremees ja teeb täpselt seda, mida ise tahab

Pärastpoole sai elevandi ära pesta ka, aga sellest ma pilte ei näita, sest lamav elevant näeb välja liiga surnud.

Täna sain india meeste kohta kahte asja teada:

1) Mida india mees ütleb?

“Roni elevandi selga."

2) Mida india mees ei ütle?

“Elevant pritsib su läbimärjaks.”

Lõpetuseks, üks pilt india onudest.

Head ja paremat teile,

Ida